Teie ostukorv on tühi.
Kurekell hübriidne "Mc Kana Giants" (mix)
Värd-kurekell "Mc Kana Giants" (värvide segu).
Ilusa koheva hallikasrohelise lehestikuga taim. Taime kõrgus 60-70 cm. Õied suured, huvitava kuju ja pikkade "kannustega", mitmevärvilised: hele- ja kuldkollased, punased ning tumesinised valge südamikuga. Õitseb rikkalikult. Talub varju. Külmakindel. Samal kohal kasvab 3-5 a.
Paljundatakse seemnetega ning jagamise teel puhmast ettevaatlikult lahti harutades. Kasvatatakse rühmana, hea peenra- ja lõikelill, sobib looduslikuks ääristaimeks.
Ilusa koheva hallikasrohelise lehestikuga taim. Taime kõrgus 60-70 cm. Õied suured, huvitava kuju ja pikkade "kannustega", mitmevärvilised: hele- ja kuldkollased, punased ning tumesinised valge südamikuga. Õitseb rikkalikult. Talub varju. Külmakindel. Samal kohal kasvab 3-5 a.
Paljundatakse seemnetega ning jagamise teel puhmast ettevaatlikult lahti harutades. Kasvatatakse rühmana, hea peenra- ja lõikelill, sobib looduslikuks ääristaimeks.
Loe rohkem "Seemnemaailma" lugemissaalis: "Kurekell: populaarsete liikide kasvatamise iseärasusi".
Columbine "Mixture", European columbine, culverwort, European crowfoot, granny's bonnet, true columbine. Deu.: Akelei, Gewöhnliche Akelei. Suom.: akileija, lehtoakileija. Sven.: akleja, ackleja, akvileja.
* Kurekellad on vähenõudlikud taimed kuid paremini tunnevad nad end kui jälgida teatud reegleid.
Need on seotud juurestiku süsteemiga. Kultuuril on suur sammasjuur. Aja jooksul läheb see hästi sügavale mulda imades nii vajalikku vett. Seepärast tuleb taime täiendavalt kasta ainult kuivaga.
Niiskust on vaja peentele külgjuurtele. Parem on nad istutada niiskesse mulda poolvarju. Varjulises aias tunneb end eriti hästi tavaline kurekell (Aquilegia vulgaris), siberi kurekell (Aquilegia sibirica), helesinine kurekell (Aquilegia caerulea), kanada kurekell (Aquilegia canadensis), kaunis kurekell (Aquilegia formosa), olümpia kurekell (Aquilegia olympic).
Kui kurekella kasvatada päikese käes, on õitsemine liiga kiire ja taim näeb välja närbunud. Kasvab paremini kergetel muldadel, mida on väetatud komposti või kõduga.
Kiviktaimlasse sobib lehvikjas kurekell (Aquilegia flabellata), alpi kurekell (Aquilegia alpina), rohekaõieline kurekell (Aquilegia viridiflora). Peale õitsemist võib kõikidel kurekelladel varred alumiste lehtedeni maha lõigata. Sel juhul ei moodustu seemneid.
Paljundamise saladused: kurekella paljundatakse seemnetega või vegetatiivselt erinevate taimeosadega. Seemneid on parem külvata hiliskevadel otse avamaale või isega talvel asetades külvikastid lume alla. Kurekella seemned on väikesed ning külvil kaetakse need ainult kergelt mullaga. Kui te kogusite seemet oma taimedelt siis vaevalt, et te saate järglasena samasuguseid taimi. Sorditüüpilisust saavad garanteerida ainult seemned mis on kasvatatud isolatsioonis.
Kurekella hinnatumaid sorte võib paljundada pistikutega. Selleks võetakse varakevadel võrsed mis murtakse ettevaatlikult ära jättes külge (kannakese)-tükike taimekoort. Mõlemad võrse otsad töödeldakse kasvustimulaatoriga (kornevin, heteroauksiin jt) ning istutatakse kasvuhoonesse või potti. Mulda niisutatakse. Kolme nädalaga pistikud juurduvad ja katte võib eemaldada.
Suure puhma jagamine pole parim paljundamisviis. Seda nagu ka ümberistutamist talub ta halvasti. Pealegi ei toimu puhma noorenemist ja uus taimeosa nakatub kergesti haigustesse.
